Millisena näeks oma kodukanti, täpsemalt Harjumaad inimene, kes siit sõidaks ära kahekümneks aastaks ja siis tagasi saabuks? Milline on Harjumaa koos oma pealinna, Tallinnaga, aastal 2043?
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp: Võimalik, et ta saabuks Tallinnasse selleks ajaks ammu valmis ehitatud Rail Balticu trassi mööda kiirrongiga. Ja jõuaks Ülemiste jaama, kust on väga hea ühendus nii lennujaama kui sadamaga.
Igal juhul märkaks Euroopas palju reisinud inimene, et pole teist pealinna mandril, kus on nii hea ühendus suurte transpordisõlmede vahel, kus lennujaam, raudteejaam ja sadama reisiterminal nii ligistikku oleksid. Ja et Tallinn on endiselt roheline, tõestamaks, et Euroopa rohelise pealinna tiitel 2023 anti talle õigustatult.
Edasi võiks reisimees Ülemistelt kiirraudteega sõita edasi isegi Helsingisse. See viimane on aga rohkem hüpotees kui väide. Kindlasti saaks ta aga sõita metroole sarnaneva trammiga edasi Tallinna teistesse piirkondadesse ja Tallinna lähivaldadesse.
Mille põhjal julgete selliseid julgeid ennustusi teha?
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) arendusnõunik Tiina Beldsinsky: HOLi eestvõttel, koostöös kõigi maakonna omavalitsustega ning kaasates mitmeid ministeeriumeid ja ameteid, ettevõtjaid ja ühendusi, töötati hiljaaegu välja Harjumaa arengustrateegia 2040+.
Võrreldes varasemate Harju maakonna arengustrateegiatega on suurim erinevus selles, et samasse dokumenti on koondatud ka Tallinna linnapiirkonna strateegia. Harjumaa arengustrateegia 2040+ on seega maakondlik kokkulepe eri tasandite institutsioonide vahel, mille sisuks on avalike teenuste parem korraldamine, regionaalse koostöövõimekuse suurendamine ja regionaalsest vajadustest lähtuva arenguvajaduste sisendi andmine riigile.
Tulgem tagasi transpordi juurde. Trammiteede arengust Tallinnast välja, näiteks Jürisse, Viimsisse ja Tiskresse, on vähemalt kümme aastat räägitud. Rääkimisest paraku kaugemale pole jõutud…
Tiina Beldsinsky: Transpordi, eeskätt trammi- ja trolliliinide pikendamise osas pealinna lähivaldadesse tuleb kõigepealt lahendada Tallinna kesklinna pudelikael. Võrgustikku ei saa enne pikendada, kui läbilaskevõime pole keskosas piisav. Nagu näitavad uuringud, on Tallinnas veel üks seni kasutamata ressurss – linnarong. Näiteks osadel raudteeharudel, mis viivad Maardusse, Koplisse ja Viimsisse, liigub vaid mõni kaubarong nädalas.
Praegu käivadki uuringud, kas neid raudteid ei saaks kasutada ka elanike transpordiks. Kesklinna läbilaskevõimet parandaks ka maakonna bussiliinide ühildamine linnaliinidega ehk teisiti öeldes: kas maakonna bussiliinid peavad dubleerima linnaliine? Samas tahavad inimesed mugavalt ja ilma ümber istumata jõuda punktist A punkti B.
Ümberistumisega ollakse aga ehk nõus, kui tuleks ümber istuda bussilt trammile, mis toimib metroona. Ja seda kuskil toidupoe läheduses, mis võimaldaks ühildada näiteks kojusõidu ja sisseostude tegemise.
Tallinn kannab alanud aastal Euroopa rohelise pealinna auväärset tiitlit. See kohustab ja inspireerib? Mida prognoosite, kas jalgrattad on 20 aasta pärast seljatanud autostumise?
Andre Sepp: Uuringute järgi on Tallinnas kiireim transpordivahend praegu rong, siis auto ja ühistransport. Igapäevaselt räägime, et jalgratastel peaks meie igapäevaelus olema suurem tähtsus, aga paljud meist sellesse tegelikult usuvad? Eriti, kui väljas on kümme kraadi külma, tuiskab… Siin peavad ikkagi jääma valikuvõimalused. Oluline on, et aastaks 2043 ei oleks Harjumaa valmis. Et oleksime jätkuvalt arenev ja kasvav, erinevaid valikuvõimalusi pakkuv maakond.
Teed, eriti Rail Baltic, vajavad tohutult ehitusmaterjale, eriti killustikku, liiva, kruusa. See tähendab maavarasid ehk kaevandusi. Samas teame, kui väga on kohalikud elanikud kaevanduste vastu…
Andre Sepp: Teema, millele arengukava erilist tähelepanu pöörab, ongi kaevandused. Praeguse seadusandluse järgi on kohaliku omavalitsuse haldusalas loa andmise kooskõlastamine nii uuringuteks kui kaevandamiseks. Siiani on kaevandusi käsitletud suurte ehmatavate hektaritega, mida kavatsetakse mingi aja jooksul kaevandama hakata. Nii küsitakse elanikelt: kas olete nõus, et teie lähedale tuleb 75-hektariline kaevandusala. Selge, et vastus on „ei“.
Me ei räägi niivõrd „rohepöödest“ – mis peaks nagu kohe ja kiiresti juhtuma – vaid meil on käimas rohepöördumine.
Kaasaegne kaevandamine käib tegelikult oluliselt väiksemate etappidega ja korraga väiksemates mahtudes. Elanikkonnalt tuleks küsida, kas olete nõus, et teie kodukanti tuleb kaevandusala 1,7 hektarile, näiteks sellest kuusest tolle kõrge pajuni? Ja sellel alal kaevandatakse kolm aastat, hiljem tuleb sinna järv. Arvan, et sellisel lähtealusel on riigil ja kaevandajatel võimalik kohalike elanikega alustada läbirääkimisi.
Tiina Beldsinsky: Sama on metsaga. Inimese jaoks on oluline, mis saab tema kodulähedasest metsatukast, mitte see, kas riigi metsamajandmise keskus (RMK) suurendab või vähendab raiemahtu. Need miljonid tihumeetrid, mis on RMK raiemahuks, on tavalise inimese jaoks nii hoomamatud. Samamoodi võiks kõnelda rohepöördest. Nii nagu käsitleb seda teemat arengustrateegia. Me ei räägi niivõrd „rohepöödest“ – mis peaks nagu kohe ja kiiresti juhtuma – vaid meil on käimas rohepöördumine. „Pöördumine“ pole äkiline, vaid on pidev ja jätkuv tegevus.
Andre Sepp: Sõnaga – ühiskonnas peab toimuma paradigma muutus, riik ei saa käituda halva ja üleoleva peremehena, kes käänab ja pöörab riiki. Riik peaks olema parem partner omavalitsustele, tegemisi paremini planeerima.
Kuidas on see maakondlik strateegia kooskõlas meie omavalitsuste arengukavadega?
Andre Sepp: Tuleb jälgida üldisemalt väiksemale minekut. Eks Harjumaa arengukava jälgib riigi arengudokumente. Ja maakondlik strateegia on sündinud koostöös omavalitsustega, kes kõik olid kaasatud aruteludesse.
Milline on Harjumaa elanike arv 20 aasta pärast?
Andre Sepp: 1. jaanuaril 2022 elas Tallinna linnas 444 500, Harjumaal 177 000 elanikku. Seega kokku 621 500 inimest, mis oli Eesti elanikkonnast – 1,34 miljonit – natuke rohkem kui 47 protsenti. Harjumaa elanike arvu kasvuks ennustatakse 3% või rohkem protsenti. Nii et võime julgelt prognoosida – 20 aasta pärast elab vähemalt pool Eestimaa elanikkonnast Harjumaal.
Eks juba praegu toimuvad arengud näita, millised piirkonnad on kasvutrendis. Viimsi, Rae ja Harku vallad on pea täis ehitatud, arendused on liikumas Kiili, Sauele ja Sakku. Väga perspektiivikas on Paldiski, seega Lääne-Harju vald. Kindlasti hakkavad arendusi mõjutama Rail Balticu peatused.
Mida uut toob arengustrateegia haridusvalda?
Täna ei saada 23 õpilasega klassis hakkama, kui seal õpivad ka lihtsustatud õppekavaga õpilased. Meie maakonnas on vaja ühte või mitut erivajadustega laste kooli. Ja need ka tõenäoliselt tulevad.
Kui palju on aastal 2040+ inimeste igapäevaelus tunda, et elatakse kaksiklinnas, Talsinkis?
Tiina Beldsinsky: Tunduvalt rohkem kui praegu. Eesmärk on ühendada Tallinna ja Helsingi linnapiirkondade potentsiaalid ja kasvada ühendatud majanduspiirkonnaks. Igapäevaelus reklaamitaks nii suuri kui väiksemaid üle lahe toimuvaid sündmusi, näiteks kontserte, spordivõistlusi ja näituseid, ka Tallinnas. Ja vastupidi.
Ülikoolide valikul ei ole Helsingis keerulisem õppida kui Lasnamäelt TTÜs käia. 30-minutiline metroosõit on selgeks tõukeks ka oma äri arendamiseks teisel pool lahte. Tõenäoliselt aastal 2040 me rongiga Helsingisse veel ei saa, aga meie kahe pealinna vahel töötaks ühendus pigem Talsinki metroona. Ka Vantaa lennujaam muutuks oluliselt kättesaadavamaks.
Harjumaa 2040+
Läinud aasta lõpus tutvustati omavalitsusjuhtidele Harjumaa arengustrateegiat 2040+. Arengustrateegia töötati välja HOLi eestvõttel, koostöös kõigi maakonna omavalitsustega ning kaasates mitmeid ministeeriumeid ja ameteid, ettevõtjaid ja ühendusi.
Võrreldes varasemate Harju maakonna arengustrateegiatega on suurim erinevus selles, et samasse dokumenti on koondatud ka Tallinna linnapiirkonna strateegia. Strateegia on loodud eeldusel, et 20 aasta pärast elab Harjumaal üle poole Eesti elanikkonnast.
