Metsaomanik ise on parim looduse hoidja (0)
Article title
Hepneri kodumetsas kasvava männi ajalugu ulatub 19. sajandisse. See on justkui maamärk, mis seob selle paiga mineviku ja tuleviku tervikuks.

Looduskeskkonna ja elurikkuse säilitamisel mängivad olulist rolli erametsaomanikud, sest kõige tulemuslikumalt saab loodust hoida siis, kui omanik ise on motiveeritud seda tegema. Loodushoiu tegevuste planeerimisel saab abi metsaühistust.

„Looduskaitset on Eestis tavaliselt tehtud nii, et keegi kuskilt kõrvalt ütleb maaomanikule, et siin on nüüd looduskaitseala ja sina hoia eemale,“ räägib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Maaomanik peab aga olema loodushoidu kaasatud ning motiveeritud ja huvitatud, sest nii saame kõige parema tulemuse.“

Just selliste loodushoiu projektide tarbeks, kus metsaomanik ise on asja keskmes, kutsuti metsaühistuid ühendava erametsaliidu poolt ellu Loodushoiu Fond, millel on pärast esimest tegutsemisaastat juba mitmed edukad projektid ette näidata. Üheks selliseks on põlispuude hoidmise üleskutse.

Algatusega liitunud maaomanikud lubavad, et jätavad oma maadel kasvama põlispuud, mille ümbermõõt rinna kõrguselt mõõdetuna on 220 sentimeetrit või enam. Põlispuu hoidjatele on loodusmees Hendrik Relve koostanud ka praktilise juhendi, mis aitab uhkeid ja erilisi puid ära tunda. Juhendi saab tasuta alla laadida Loodushoiu Fondi kodulehelt.

„Põlispuud on suured ja tähelepanuväärsed puud, mille vanus ulatub märgatavalt üle inimese eluea,“ selgitab põlispuude uurija Hendrik Relve. „Põlispuul on kahte tüüpi väärtusi: looduslikud ja kultuurilised. Maaomanikul tasub põlispuid kaitsta ja hoida, sest need on ta kodulooduse rikastajad.“

Põlispuu kui maamärk

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige, Raplamaa metsaomanik Heiki Hepner räägib, et kuna dendroloogia on tema suur hobi ja kirg, tundis ta põlispuude hoidmise algatuse üle suurt rõõmu ning ei mõelnud hetkegi, et sellega liituda.

„Mul on enam kui 400 liigiga dendropark ja Eesti suurim pöökide geograafiliste katsete kogu. Mõõdan ja pildistan neid ning kogun jõudumööda infot põlispuude kohta,“ selgitab Hepner. Tema kodumetsas kasvab harilik mänd, mille ümbermõõt on 224 sentimeetrit ning kõrgus 18,5 meetrit. Selle puu ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu, mil Kohila mõisa endistele põllumajandusmaadele istutati rohkelt kuuski, kuid natukene ka mände. Kuused võttis 1967. aasta torm, kuid männid pidasid marule vastu ning sirgusid edasi.

„Mina sain maaomanikuks 90ndate esimeses pooles ja märkasin seda puud kohe. 25 aastaga on ta jämedust kenasti juurde kogunud ja praeguseks jõudnud põlispuu olulise tähise ehk enam kui 220 sentimeetrise ümbermõõduni,“ jutustab metsaomanik. „Raiet tehes olen jätnud suuremad puud kasvama, sest need on justkui maamärgid kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku. Iga põlispuu on omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.“

Põlispuude hoidmise algatusega on tänaseks liitunud enam kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 120 000 hektaril. Nad kõik annavad olulise panuse selleks, et märkimisväärsed puud säiliksid.

Toetused looduse hoidmiseks

Kui metsaomanik soovib nõu, kuidas oma maadel loodusväärtusi säilitada, tasub pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Ühistute juures töötavad atesteeritud metsanduskonsulendid, kes annavad looduskaitselist nõu alates püsimetsandusest ja lõpetades suurte eralooduskaitsealade planeerimisega. Konsulendi nõuanne on enamasti tasuta.

Metsaühistu abil või vahendusel on erametsaomanikul mitmete loodust ja pärandkultuuri hoidvate tegevuste tarbeks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (käesoleva aasta lõpuni vahendas toetusi SA Erametsakeskus) toetust taotleda. Näiteks toetatakse metsas asuvate pärandkultuuriobjektide korrastamist, säilitamist ja eksponeerimist. Sellisteks objektideks võivad olla näiteks ajalooliste isikute rajatud puistud, hiied ja hiiepuud, metsavendade punkrid, vanad metsataimlad või tõrvaajamiskohad.

Objektide täieliku nimekirja kohta saab infot metsaühistust. Samuti on erametsaomanikul võimalik sõlmida leping vääriselupaiga kaitseks. Vääriselupaik on ala, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks.

Vääriselupaiga kaitsmine erametsas on vabatahtlik, kuid kui omanik otsustab vääriselupaiga puutumata jätta, maksab riik talle selle eest iga-aastaselt hüvitist. Ka vääriselupaiga kohta saab rohkem infot just metsaühistust.

Mis on metsaühistu?

• Metsaühistu on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.
• Metsaühistud toimetavad mittetulundusühinguna, ehk ühistu on metsaomanike endi oma.
• Metsaühistu aitab metsaomanikke väga laias teemaderingis metsa istutamisest ja hooldamisest puidu turustamise ja loodushoiu edendamiseni.
• Ühistu kaudu saab taotleda erinevaid metsamajanduslikke toetusi.
• Metsaühistu panustab kohalikku kogukonda ning korraldab metsaomanikele õppepäevi ja koolitusi.
• Eesti Erametsaliitu kuulub 20 metsaühistut.
Ühistute kohta saab lähemalt lugeda https://erametsaliit.ee/yhistud.

Eesti Erametsaliit on metsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid – ühistud, seltsid ja liidud. Metsaühistuid tutvustava artikli ilmumist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.