Eesti inimestelt püütakse raha välja petta õngitsussõnumite, e-kirjade, petukõnede ja võltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise või pangapettusest, mille kogukahjud on veidi üle viie miljoni euro.
Kui üldiselt on kuritegevus olnud aastast aastasse kerges langustrendis, siis interneti vahendusel toime pandavad pettused seda trendi ei järgi, olles kasvanud kümnendiku võrra.
„Põhjus on selles, et meie igapäevaelu kolib aina enam internetikeskkonda, seega vahetab keskkonda ka kuritegevus. Internet pakub petturitele võimalust kuritegusid toime panna ka teiselt poolt maakera ning samuti on neil lihtsam enda identiteeti varjata,“ selgitas SEB turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ja vaibumise märke pettuste levikust ei ole. „Pea kõik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mistõttu kelmide peatamine siit ei ole võimalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt võimatu. Välja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see võetakse lõpuks välisriikides sularahas välja või suunatakse krüptorahasse,“ ütles Tambre.
Erandjuhtudel on raha tema sõnul tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja võttis ülekande peatamiseks kiirelt ühendust oma kodupangaga.
Levinuim on petukõne
Levinum pangapettus oli 2022. aastal petukõne, kus kelm esitles end pangatöötajana, politseinikuna või Google´i assistendina, eesmärgiga inimeselt kätte saada Smart-ID võ i Mobiil-ID PIN-koode.
Kätlin Kukk, SEB turbekeskuse turbejuht. Kätlin Kuke sõnul lisandus 2022. aastal telefonikõnedele andmepüük SMS-i teel pankade nimel. Massilised SMS-ide saatmised levisid mitme lainena ja kestsid päevi. Nende õngitsussõnumite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.
„Uueks trendiks andmepüügis on ka internetis levivad hüpikaknad, mis kutsuvad osalema näiteks mõnes õnneloosis või küsitluses ning selleks küsitakse isiklikke andmeid,“ märkis Kukk.
Pettuste seas on ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Näiteks tuleb näiliselt politseist saadetud e-kiri, kus inimest süüdistatakse mõnes kuriteos, enamasti lapsporno vaatamises. Kui inimene kelmidele vastab, siis veenavad nad inimest kandma neile raha, et karistusest pääseda.
Investeerimispettustega suuremad kahjud
Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole võrra vähem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. „Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on lõputult. Samuti ei tasu uskuda teile väidetava hea investeerimispakkumisega helistanud või kirjutanud inimest. Üldiselt see „hea nõu“ lõppeb suure kahjuga,“ rääkis Tambre.
Kukk märkis, et pettuste ohvriks, kus helistaja kutsub üles tegema „elu parimat tehingut“, on langenud ka majandusharidusega inimesed. Kõikidel alustavatel investoritel on mõistlik pöörduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks.
Pettuste ahel
Kuke sõnul on sagenenud juhtumid, kus ohvrid suunatakse sujuvalt ühest pettusest järgmisesse skeemi. „Näiteks algab kõik armastuspettusest ehk internetituttav, kellega ohver pole isegi kohtunud, avaldab suuri tundeid ja annab lubadusi. Seejärel tekivad võõral väidetavad probleemid ning ta vajab rahalist abi. Kui ohver on kandnud kogu raha „kihlatu“ aitamiseks ja raha on lõplikult otsas, suunatakse ta osavalt järgmisse skeemi. Selleks võib olla laenu-, pärandi- või annetuspettus,“ kõneles Kukk.
Nende skeemide puhul on pettuse tunnuseks teenustasud, nii et ohver kannab veelgi suuremaid kahjusid. Ei ole ka harvad juhtumid, kus mingi aja möödudes võetakse ohvriga uuesti kontakti, lubatakse raha tagastada ning taas algab kõik otsast peale.
Tööpakkumiste pettused
Töökuulutuste nimetuse all värvatakse inimesi, kelle „tööks“ on võtta oma arvelduskonto kaudu vastu tundmatu päritoluga raha ja see saadud juhtnööride järgi edasi kanda. Väga tihti on summad hangitud teiste inimeste petmise tulemusel ja ohvri kontot kasutatakse lülina võimalikus pettuste või rahapesu ahelas, et ebaseaduslikku päritolu raha ohvri konto kaudu varjata.
„Selliste summade ja tundmatu raha vahendamine või vahendamisele kaasaaitamine võib lõppeda kuriteo sooritamisega. Kahjuks on see tegevus pigem kasvutrendis ja näitab tugevalt oma kohalolu aastal 2023,“ ütles Kukk.
Petturid on aina osavamad
Kui skeemide üldised toimimise põhimõtted on jäänud samaks, siis nüüdsest on enamik pettureid hakanud tähelepanu pöörama nüanssidele. „Osavalt lihvitakse ja parandatakse oma tegevust, mis esmalt inimese segadusse ajavad ja ka uskuma panevad, et tegu on päris olukorraga,“ ütles Kukk.
Tambre sõnul tuleb inimestel endil olla väga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha – mida teadlikumad inimesed on, seda vähem on võimalust pettuse ohvriks langeda. Kukk pani südamele, et igasuguste andmete, isegi kontaktandmete jagamisel tuleks olla väga ettevaatlik. Petukatsetest tuleks aga koheselt teavitada panka ja politseid, et tulevasi pettusi ära hoida.
Kuidas ennast kelmide eest kaitsta?
• Kui saad kahtlase kõne, siis lõpeta see kohe ära, põhjendama ei pea.
• Ära jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode.
• Pank või politsei ei küsi mitte kunagi inimeselt tema pangaandmeid või PIN-koode.
• Ära nõustu reklaamides või telefoni teel pakutavate investeerimisvõimalustega.
• Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega.
• Ära anna telefoni teel kellelegi oma pangakontoga seotud andmeid.
• Ära lae oma seadmetesse programmi, mida keegi telefoni teel palub sul teha.
• Kui saad SMS-i, milles on internetilink, siis ära kohe vajuta sellele.
• Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta.
• Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka.
• Pärast seda teavita politseid https://cyber.politsei.ee.
Allikas politsei.ee.
