Väga kehv aasta algus kasutatud autode turul pöördus aprillis kergelt tõusule, kuid võrreldes mullusega on autokaubandus kasutatud autode müüjate andmeil väga armetus olukorras.
Balti riikide suurim kasutatud autode müüja Longo Group, kes müüb aastas ligi 1000 kasutatud autot, on suve suhtes siiski optimistlik.
„Kui paljude väikeste autokaupmeeste jaoks kujunesid aasta esimesed kuud müügi osas nulliringiks, siis Longol õnnestus märtsis müüa 30 autot ning aprillis juba 40. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on tulemus siiski üle kolme korra väiksem. Aasta algas kehvemini, kui ma ootasin,“ tõdes Longo Groupi Eesti tegevjuht Rainer Uukkivi.
„Tahaks loota, et suveks taastub müük enam-vähem tavapärasele tasemele, sest puhkuste ajal soovivad inimesed ringi sõita ja vajavad selleks autot,“ lisas ta.
Coop panga liisingustatistika andmeil on kiire hinnatõus ja muutunud maksusüsteem pannud inimesi üha rohkem ostma just kasutatud autosid ning selgi juhul on liisinguvõimekus väiksem, kui arvatakse. Esimeses kvartalis on uute autode turg sisuliselt paigal seisnud ja üha enam inimesi eelistab finantsilistel ja praktilistel kaalutlustel kasutatud autosid. Panga andmeil moodustasid kasutatud autod turust ligi 80%.
Coop Panga liisingu juht Martin Ilves ütles, et kiire hinnatõus, muutunud maksu-
süsteem ja elu üldine kallinemine on saanud paljudele piiranguks oma unistuste auto valimisel. „Üldiselt on inimestel praegu võimekus liisida umbes 5000 eurot odavamat autot sellest, mida nad päriselt sooviksid,“ rääkis Ilves. Sellest tulenevalt on Coop Pank otsustanud hakata klientidele pakkuma spetsiaalselt kasutatud autode ostmiseks mõeldud liisingut.
Registreerimistasu hirmutab
Uukkivi sõnul on uued registreerimistasu määrad inimesi märkimisväärselt hirmutanud.
„Autohuviliste esimene küsimus on – kui suur on registreerimismaks? Kuna meie müüme peamiselt ökonoomseid sõidukeid, siis väga traumeeriv see ei ole, kuid praeguses majandusolukorras on ka 1000 eurot märkimisväärne kulutus, mida kergekäeliselt teha ei taheta,“ selgitas Uukkivi. Aastamaks jääb enamasti vahemikku 50–200 eurot ning registreerimistasu alla 1000 euro.
Autod, mida ostetakse, on samad, mis eelnevatelgi aastatel. Longo müüdud autodest moodustasid kaks kolmandikku diiselmootoriga sõidukid. Kõige populaarsemateks mudeliteks osutusid Opel Astra, Volvo V60 ja Škoda Octavia.
Autoportaal.ee juhi Ando Rahu andmeil olid aprillis populaarseimad margid BMW, Toyota ja Volkswagen. Mudelitest enim osteti ja müüdi BMW 3. ja 5. seeria sõidukeid, vastavalt 243 ja 226 tehinguga. Neile järgnesid 192 tehinguga Škoda Octavia ja 190 tehinguga Volkswagen Passat.
„Üks märkimisväärsemaid muutusi on see, et varasemate aastate kindel liider Volkswagen Passat on aprillis langenud tehingute arvult neljandale kohale,“ sõnas Rahu.
Aastamaks jääb enamasti vahemikku 50–200 eurot ning registreerimistasu alla 1000 euro.
Aastakäikudest domineerisid aprillis 2020. aasta autod. „See näitab, et ühest küljest toob liisinguperioodide lõpp rohkem sõidukeid turule, aga teisest küljest on ka ostjate huvi uuemate kasutatud autode vastu suur,“ rõhutas Rahu, kes toob välja, et veel mullu domineerisid tehinguturul 2006. ja 2007. aasta autod.
Kõige rohkem vahetas aprillis omanikku 2020. aasta Toyota RAV4, mis vastab paljude Eesti elanike soovidele ja vajadustele ning hoiab ühtlasi hästi ka oma turuväärtust.
Elektriauto ostul on keskkonnast tähtsam hind
Eesti autoliidu (EAL) andmetel on igal viiendal müüdud kasutatud autol hübriid- või elektriajam, mis tuleneb laadimistaristu paranemisest ja keskkonnasõbralike sõidukite maksusoodustustest. Kui elektriautode eelisteks peetakse üldiselt nende loodussõbralikkust ja vaikust, siis hiljutine uuring näitab, et Eesti inimest motiveerib elektrisõidukit ostma rahaline argument ja keskkonnasääst pole seejuures määrava kaaluga.
Citadele pank uuris märtsis Balti riikide inimestelt, millised on peamised põhjused, mis motiveeriks neid valima elektriautot. Selgus, et eelkõige mängiks valikus suurimat rolli kütusekuluga võrreldes soodsam laadimine. Sellele järgneb riiklike toetuste olemasolu.
Et laadimine maksab vähem kui kütus, seda tõi välja kolmandik eestlastest. Lisaks peeti oluliseks, et elektriauto oleks pikaajaliselt ökonoomsem – seda tõi esile 17% Eesti vastajatest. Väiksem remondivajadus ja madalamad laenu- või liisinguintressid motiveerisid vastavalt 16% ja 15% eestlastest.
Citadele Leasingu juhi Rainer Moppeli kinnitusel märkis isikliku motivatsioonina üksnes 12% Eesti inimestest, et keskkonnasäästlikkus oleks nende jaoks elektriauto valikul määrav. Samal ajal tõi sama aspekti esile 25% leedulastest ja 14% lätlastest. Samamoodi jäi tagaplaanile ka müra puudumine – Eestis mainis seda põhjusena vaid iga kümnes vastaja.
Keskkonnainvesteeringute keskuse ostutoetus lõppes 21.03.2025 seoses eelarve ammendumisega – raha sai otsa. Paraku on keskuse veebilehel kirjas, et teadaolevalt ei ole plaanis seda meedet uuesti avada ega ole hetkel ettevalmistamisel ka ühtegi sarnast uut meedet.
Seisma jäänud autoromudest saab käimasoleva kampaania käigus tasuta vabaneda. FOTO: Lina Durell / Unsplash Romudest saab tasuta vabaneda
9. juunini saab romusõidukite kokkukogumise kampaania käigus jäätmekäitlejatele tasuta üle anda kehvas seisukorras seisma jäänud sõidukeid.
„Hoovis või põlluserval lagunevad autoromud on ohtlikud jäätmed, mis võivad kahjustada nii inimeste tervist kui ka keskkonda ning neist tuleks ohutult vabaneda. Järgneva kuu aja jooksul anname selleks mugava võimaluse – romu viiakse tasuta minema,“ ütles kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. Ta rõhutas, et romude omanikel tasub just praegu tegutseda, sest alates 2027. aastast tuleb ka kõikide peatatud registrikandega sõidukite eest tasuda mootorsõidukimaksu.
Vabaneda saab ka omanikuta sõidukist
Esimest korda saab kampaania käigus vabaneda ka sellistest romusõidukitest, mis ei ole liiklusregistris arvel. Kui sõidukit saab tuvastada (olemas registreerimisnumber või VIN-kood) ning transpordiameti e-teeninduse taustakontrollist ilmneb, et sellel puudub omanik, siis võib inimene jäätmekäitlejaga ühendust võtta ning romu viiakse ära.
Kui romusõiduki äraveo tellib sõiduki omanik, tuleb jäätmekäitlejale esitada kehtiv registreerimistunnistus. Kaduma läinud dokumentide korral saab ühendust võtta transpordiametiga, kes edastab need omanikule. Kampaania ajal on registritunnistuse digidokumendi väljastamine tasuta.
Sõidukeid saavad ära anda ka inimesed, kelle nimele hoovis seisev romu ei kuulu. Sellise sõiduki kohta tuleb saata digitaalselt allkirjastatud taotlus transpordiametile aadressil info@transpordiamet.ee, kes võtab ühendust auto omanikuga ja palub vormistada volituse sõiduki üleandmiseks jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja viib romu ära ning kustutab sõiduki registrist.
„Romusõidukite üleandmine seaduslikele jäätmekäitlejatele on oluline ressursside säästmiseks. Näiteks uksi, peegleid ja tulesid saab korduskasutada. Lisaks saab romusõiduki ümbertöötlemisel kätte väärtusliku materjali, mida kasutatakse näiteks uute sõidukite tootmiseks. See aitab vähendada jäätmeteket ning nõudlust haruldaste kriitiliste materjalide järele,“ selgitas Jaanisoo.
Mida romu äraveoks teha?
Romusõiduki tasuta äravedu saab kampaania käigus tellida Mandri-Eestisse, Saaremaale, Hiiumaale, Muhumaale ja Vormsile. Veo tellimiseks tuleb ühendust võtta autolammutuste liiduga (info@elv.ee, +372 578 77 233) või Kuusakoski AS-iga (firma@kuusakoski.ee,
13 660).
Äraveo tellijal tuleks ka veenduda, et romule järele tulevale tehnikale oleks tagatud vaba ligipääs ja ohutu teenindusruum. Kampaania käigus äraveetavate romusõidukite eest raha ei maksta.
Kampaania toimub sel aastal kuuendat korda ning varasemate kampaaniate tulemusel on jäätmekäitlejatele üle antud kokku üle 1400 romusõiduki.
