Iga laps peaks end koduselt tundma (0)
Article title
Jõulud veedetakse armastava pere keskel. Foto Greg Rosenke

Eestis eraldatakse igal aastal oma bioloogilistest vanematest ligi 250 last. Neid lapsi, kes oma kodudes abi vajavad, on aga tuhandeid.

Iga lapse jaoks on oma vanemad väga olulised, olgu nad oma käitumiselt millised tahes, kuid vahel on nii, et lapse enda huvides ei ole kooselu enam võimalik.

SOS Lasteküla on loodud selleks, et toetada ja abistada neid lapsi, kes oma kodudes enam elada ei saa. Rohkem kui 1000 lapse pere on SOS Lasteküla ennetustegevus suutnud mustast august välja tuua. Need on pered, kellele on suudetud tõestada, et lapse jaoks on parim kasvukeskkond siiski oma kodu, mitte lasteküla. Kõik lapsed ei pea kodust ära kolima, kui vaid vanemad ennast kokku võtavad.

2008. aastal otsustas SOS Lasteküla minna oma kogemustele toetudes appi kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele, et olla neile käepikenduseks ning jätkata sealt, kus lastekaitsetöötaja ressursid lõppevad. Lastekaitsetöötajate tööd piiravad rahalised ja ajalised vahendid, et kõikide probleemsete peredega tegeleda, selliseid peresid on palju.

Ummikusse sattunud peredega asuvad tegelema SOS Lasteküla perede tugitöötajad, kes teevad kohalike lastekaitsetöötajatega väga tihedat koostööd. Läbi SOS Lasteküla saab pere endale tugitöötaja, kellel on võimalus luua perega usalduslikum suhe. Usaldusisikule räägib pereliige tihti sellist infot, mida ei usaldata isegi teistele pereliikmetele.

Tugitöötaja on perele abiks

Tugitöötaja kasutab seda delikaatset infot perele sobiva lahenduse leidmiseks ja tal pole kohustust seda lastekaitsetöötajale edasi rääkida. See vähendab perede ärevust, sest tihti kardetakse, et ametniku eesmärgiks on lapsed perest tingimata eemaldada.

Annelii lapsed jõulupuud kaunistamas. 

Tugitöötaja ei tee midagi pere eest ära ega süvenda nende õpitud abitust, vaid juhendab asju õigesti tegema. Eesmärgiks on perele edasi anda õiged väärtushinnangud – kui oled millegi saamiseks või oskuse omandamiseks ise vaeva näinud, oskad seda asja või tulemust ka palju paremini hinnata.

Usaldusisik õpetab inimest ennast aitama. SOS suudab kiiresti reageerida ning tagada perele just sellise abi, nagu hetkel on vaja, ning teha seda kiiresti. SOS Lasteküla perede tugitöötajad tegutsevad üle Eesti: Narvas. Sillamäel, Keilas, Kohtla-Järvel, Lääne-Harjus, Harkus, Põltsamaal, Sauel, Viljandis, Põhja-Sakalas, Raplas, Kohilas, Toilas, Sakus, Kosel ja Räpinal.

Perekodu kui turvaline pesa

Kui aga päris kodus oma vanemate juures elamine lapsele enam turvaline keskkond ei ole, siis on SOS Lastekülal perekodud neljas Eestimaa piirkonnas, kus pered elavad kogukondlikult koos ühel territooriumil omaette majades: Harjumaal, Raplamaal ja Lõuna-Eestis ja Virumaal. Lisaks lastekülale elavad SOS Lasteküla lapsed veel ka perevanemate isiklikus kodus.

SOS Lasteküla põhimõte on, et iga laps vajab enda kõrvale vanemaid, kes teda toetavad, suunavad, ning on tema jaoks alati olemas.

Igas peres on perevanem, kes on lastega nii muredes kui rõõmudes, tagades lapsele turvatunde ja piisava tähelepanu. Ühest perekonnast tulnud õed-vennad elavad peredes koos ning igale perele on vajadusel abiks erinevad spetsialistid, et pered saaksid igakülgset tuge laste kasvatamisel. Lapsed õpivad koolis, käivad huvialaringides ning elavad täiesti tavalist igapäevaelu.

Lõuna-Eestis on pereema Pille kodu jõulurüüs. 

SOS Lasteküla põhimõte on, et iga laps vajab enda kõrvale vanemaid, kes teda toetavad, suunavad ning on tema jaoks alati olemas. Kindla perevanema toel valmistub laps selleks, et iseseisvasse ellu naastes vastavalt oma võimetele hakkama saada. Usaldusväärsed suhted perevanemaga annavad lapsele võimaluse taastuda varasematest traumaatilistest kogemustest.

Kui südames on ruumi ka teistele lastele…

Lõuna-Eestis elav ning oma kodus SOSi lapsi kasvatav pereema Pille räägib, et otsus abivajavad lapsed enda tiiva alla võtta ei tulnud lihtsalt. „Kaalusime koos abikaasa ja lastega, kes selleks ajaks olid juba oma pere loonud, põhjalikult enne, kui otsustasime. Kuna aga koos meie lastega olid meie peres juba eelnevalt lapsed, kellel pere või side perega puudus, meie juures juba suureks kasvanud, otsustasime: ega küll küllale liiga ei tee, ja ei kahetse mitte minutitki,“ ütleb ta.

Nii Pille kui ka Harjumaa pereema Annelii ütlevad kui ühest suust, et see aeg on neile õpetanud tohutult, ja nad mõlemad on saanud koos lastega kasvada. Lapsed on muutnud maailmavaadet, suhtumist kõige meid ümbritseva osas ja aidanud pilditükikestest terviku moodustada.

SOS Lasteküla lapsed jõuluvana ootuses. Fotod erakogu 

„See aeg on teinud meid hoopis teisteks inimesteks. Mul on hea meel, et praegu meie peres kasvavate lastega suhtlevad ka meie lapselapsed, mis kindlasti annab ka neile teistsuguse ellusuhtumise ja elust arusaamise, et maailm ei ole nii must-valge ja korrapärane kui neile vahel tundub,“ lisab Pille.

Lapsed vajavad aega ja mõistmist

Peredesse tulevad lapsed on kõik eelneva traumaga. Kõige tähtsam on võita lapse usaldus, peletada eemale kartus, et nad hüljatakse taas või lubadusi murtakse jälle. Kui vaja, istutakse nendega üleval kasvõi terve öö, et halvad unenäod eemale peletada, ja antakse aega. Mis peamine – last kuulatakse.

Et laps tunneks ennast hoituna, rõõmustatakse iga tema pisimagi sammu üle paranemise poole, teda tunnustatakse ja võetakse kui täieõiguslikku pereliiget, kellel on peres nii õigused kui kohustused. Reeglite täitmisega tekib trots, nagu igal lapsel kindlas vanuses, kuid see läheb üle, kui saavutatakse usaldus. Õpitakse koos, tehakse kodutöid ja tuntakse rõõmu lihtsalt koosolemisest.

Traditsioonid ja jõuluaeg

Lastega on igas peres tegevusi pidevalt. Kes käib võistlustel, kes huviringides. Mida rohkem lapsi, seda rohkem tegemisi.

„Kuna meie peres kasvab kaks tüdrukut, siis korraldame vahel kolmekesi tüdrukuteõhtuid, küsime küsimusi, vastame, arutame. Käime koos spaas, kinos, teatris, ja tähistame sünnipäevi,“ räägib oma pere traditsioonidest Pille. Peagi minnakse perega Lapimaale. „Ühele tüdrukule on saabumas tema 13. eluaasta jooksul esimesed jõulud. Kuusk on meil toas ja sussid ripuvad kamina küljes. Kindlasti tuleb ka jõuluvana,“ lisab ta.

Annelii peres käidi hiljuti rabamatkal, kelgutamas, vahel minnakse spaasse. Kodu on kaunistatud ja piparkoogid küpsetatud. Elevus saabuvate jõulude ja jõuluvana tulemise ootuses on suur, lapsed harjutavad iga päev luuletusi ja laule, et peaesinemine perfektselt välja tuleks.

Igal aastal eraldatakse peredest keskmiselt 250 last. Foto Kasia 

Jõuluajal külastatakse Pille peres esivanemate haudasid, kõik istuvad perega koos. Lapsed on küpsetanud juba piparkooke ja oma toad varakult ära ehtinud – nagu ühes täiesti tavalises ja armastavas perekonnas ikka.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.