Kui kõik plaanipäraselt läheb, hakkab juba selle aasta sügisel pihta Rail Balticu põhitrassi ehitamine Harju maakonnas, kus alustada tuleb Ülemiste terminali juurest algava osaga.

Seda kinnitab Rail Baltic Estonia OÜ tegevjuht Anvar Salomets: „Kindlasti tahame alanud aastal kuulutada välja veel vähemalt paar põhitrassi lõikude ehitushanget.“

Anvar Salomets. 

Rail Balticu Estonia juhi sõnul võiks eelduslikult käesoleval aastal veel ehitushankeni jõuda ligikaudu 30 kilomeetrit raudtee põhitrassist. See tähendaks, et 2024. aasta esimeseks pooleks oleks ehituses juba ligikaudu 40 kilomeetrit Rail Balticu raudteest.

Harjumaa esimese põhitrassi raudteelõigu ehitamiseks välja kuulutatud hankele oodatakse pakkumisi 2023. aasta 16. märtsini. Eeldatavaks maksumuseks on 24 miljonit eurot.

Ülemiste jaama idaküljest algav ehituslõik on 4,8 km pikk ning kulgeb kuni Lagedi tee ristumiseni Soodevahes, Rae vallas. Ehituslõiku jääb ka osaline Ülemiste veeremidepoo muldkeha ehitus, samuti tuleb ehitada perspektiivse sõiduautode pealelaadimise jaama raudteeosa muldkeha.

Rajatava põhitrassi muldkeha laius on antud lõigus 14 kuni 20 meetrit ning hanke õnnestumise korral plaanitakse ehitustöödega alustada 2023. aasta sügisel.

Koos raudtee muldkehaga rajatakse ka vajalik drenaaž, kaablikanalisatsioonid, maaparandussüsteemid, tugimüürid ja teostatakse erinevate tehnovõrkude ümbertõstmised, samuti tuleb raudteemuldesse antud lõigul ehitada ka üks truup, millega tagatakse läbipääs väikeloomadele.

Harju Elu uuris ka kohalikest omavalitsustest: kui valmis ollakse suure trassi ehituse alguseks?

Astangu peatust ootavad kõik
Anna Õuekallas, Rae valla abivallavanem

Hetkel on Rail Baltic (RB) Rae vallas omandamas trassi ehitamiseks vajalikke maid. Valmis on ehitatud Tallinna-Tartu maantee-alune viadukt ning järgmiseks kavandatakse Põrguvälja tee viadukti. Assaku peatuse osas on käimas detailplaneeringu koostamine ja lepingulised läbirääkimised. Eelnevalt on juba vastu võetud RB hoolde veeremidepoo detailplaneering Suur-Sõjamäel. Rae valda läbiva trassi ulatuses oleme olnud kaasatud projekteerimisfaasis.

Kohaliku RB peatuse asukoht on Rae vallas väga hea – Assakul. Ka koostöö RB-ga on sujunud hästi. Plaanide ja projektide koostamisel alustasid RB ja Rae vald koostööd varakult. See on andnud vallale võimaluse ühendada erinevaid taristuprojekte, transpordiskeeme ja Rae valla arengusuundi nii, et kõik omavahel ka kokku sobiks ja lõpuks nende koostoimimine juhuslik ei oleks, vaid läbimõeldud ja analüüsitud.

Meie visioon on luua Rae valda funktsionaalseid transpordikeskuseid, kus koonduvad erinevad transpordiliigid – üks neist tulekski Assakule, RB peatuse juurde. Väga mõnus oleks näiteks sõita alla kahe tunni Riiast Assakule, rongilt maha tulla ja liikuda edasi kas trammi, rendiauto või tõukerattaga. Loomulikult hakkab peatusesse tooma ka kergliiklusteede võrgustik.

Seda peatust siin Assakul ei oota ainult Rae vald, vaid kõik läheduses olevad omavalitsused, kelle jaoks hakkab see samamoodi olema oluliseks transpordisõlmeks olema, lisaks hakkab Assaku olema Rail Balticu jaoks ka Tallinna Ülemiste avariipeatus. Seetõttu loodame, et leitakse siiski võimalus ka Assakule suurem jaamahoone püstitada, sest Harjumaa regiooni maamärgiks see koht siin teatud mõttes kindlasti kujuneb.

Rail Baltic ajab inimesed rongi asemel autosse
Tanel Ots, Saku valla abivallavanem

Seoses Rail Balticu tulekuga on meie suurim hirm, et see toob kaasa rongiga reisijate arvu vähenemise. Inimesed kolivad keskkonnasõbraliku raudtee asemel autodesse ning bussidesse. Põhjuseks asjaolu, et Saku ja Rapla vahel kulgevad uus kiirraudtee ja olemasolev Edelaraudtee praktiliselt kõrvuti ning riigil ei jätku mõlema arendamiseks ja käigushoidmiseks vahendeid.

Prioriteetseks on kuulutatud mõistagi Rail Baltic, millele soovitakse liikuma panna ka kohalik rong. Olemasoleva raudtee sulgemisest keegi täna otsesõnu rääkida ei julge, kuid selle teisejärguliseks kuulutamise kohta on selged märgid olemas. Tagasiminek on juba see, kui siia ei tule lähiajal vajalikke investeeringuid, mis möödasõidujaamade ehitamise näol aitaks rongide väljumissagedust tõsta. Kõik vahendid lähevad järgmisel kümnendil kiirraudteese, kuid sellele tuleb kordades vähem peatusi ning need hakkavad asume asustusest kaugel.

Kui Roobukal, Kiisal, Kasemetsas ja Sakus tulevikus enam rong piisava sagedusega ei peatu ja RB hakkab peatuma mõnest külast 3–5 km kaugusel, siis valitaksegi teine transpordiliik.

Rohkem on probleeme kui rõõmu
Aimur Liiva, Kiili vallavanem

Kiili valla elanikele toob RB rajamine ebaõnnestunud trassivaliku tõttu rohkem probleeme kui rõõmu, sellest on juba korduvalt juttu olnud. Kohalik peatus on Luige alevikus, kuid potentsiaalsete reisijate vaates logistiliselt täiesti ebasobivas kohas, Luige baasi taga rabas, ligi 500 meetri kaugusel Viljandi maanteest.

Hetkel puudub selgus isegi sinna ligipääsutee osas. Kuna tegu on ka kaitseväe harjutusvälja territooriumiga, jääb Luige peatus aastakümneteks üksikuks objektiks keset lagedat raba ilma võimaluseta, et sinna lähedusse tekiks veel midagi. Reaalsus on, et 80% vallaelanikest, kes elavad Kangrus, Vaelas, Kiilis, Saustis või sealsamas Luigel, jõuavad isikliku autoga linna oma töökohta igal juhul kiiremini ja mugavamalt, kui kavandatava rongiga.

Luigele raudteejaama minek – mida peaks ka paratamatult tegema autoga – on enamuse jaoks hoopis vales suunas liikumine. Eelnevat arvestades on raske olla ülearu optimistlik, et see meie kohalik peatus sisulises mõttes tööle hakkab.